Vali Mind – 217 Kaarel Kose, Pärnumaa

 

Loomulikult tahan, et valiksid mind. Palun loe see jutt läbi ja kui oled minuga nõus, siis tee mulle palun see heategu ja anna oma hääl. Kui oled Pärnu maakonnast, siis loomulikult soovitan ennast. Kui mujalt, siis vali oma lemmik Parempoolsete seast. Jah me vajame Sinu abi.

Igal juhul kasuta mõistuse häält ja palun vali südamega!

 

Mis värk on?

Samal ajal, kui püüan teid veenda, siis mõni leviteerib halbadest aurudest kantuna Eesti kohal ja ajab õõvatekitavat düstoopilist jama. Mul lihtsalt pole nii suurelisi ja uhkeid inglitest, härjapõlvlastest, gollumitest, hüdradest ja muudest mütoloogilistest olenditest täis jutte. Ma ei päästa Eestit mütoloogilistest olenditest (kuigi see oleks üpris mugav kampaania – mitut neist olenditest te päriselus näinud olete?), mul pole võluvägesid.

Ma päriselt soovin ja teen kõik selleks, et Eesti riik oleks aus, avatud, julge ja juhitud mõistusega. Riiki, mis hoiab ja hindab kõiki oma inimesi, ning kus saame olla vabad oma valikutes. Tahan, et demokraatia tähendaks seda kõige positiivsemat – meil kõigil on hääl ja võimalus oma riigi ehitamises osaleda. Ja kohe kindlasti tahan, et teeksime valikud, mille juures teame, et meie lastele jääb parem riik, parem maailm.

Kõik hakkab pihta vabast, avatud ja hoolivast ühiskonnast. No demokraatlik nagunii. Mulle ei pruugi su mõtted meeldida (no ma päris see mees ei ole, et on minu mõtted ja valed mõtted aga saate ju aru küll) aga ma seisan sinu õiguse eest oma mõtteid välja öelda. Siiralt usun, et kõigi hääl peab lugema, arvamused peavad leidma lõpuks koha ühiskonnas ja keegi ei tohiks tunda ennast ebaolulisena. Ja vabadusega kaasneb ka vastutus, isegi sõnad ei tohi liiga teha. Jah otse peabki ütlema aga see ei tähenda põmmpäisust või koolikiusaja mentaliteeti. Lihtsalt ja inimlikult tundub asi õige, kui oleme avatud suhtlemiseks nii omavahel kui maailmaga, seisame õigluse eest kõikjal ja toetame hädasolijaid oma võimaluste piires.

Ma tahan teha kõik selleks, et me enam ei varastaks oma lastelt. Teeme päriselt nii, et elurikkus säiliks, et keskkond ja selle tasakaal ei läheks järjest hapramaks. Rohepööre ja kliimaeesmärgid on päriselt olulised. Ilma selleta ei ole võimalik oma lastele paremat riiki pärandada. Kõige piinlikum on kuulata rohehulluse ja muid vandenõuteooriad, mille pole objektiivse reaalsusega kõikse õrnemat pistmist. Tegutseda oli vaja juba mitu põlvkonda tagasi.

Ja siin palungi sul järele mõelda, kas meie lastele saab parem riik, kui paneme kogu riigi toetustele elama, kui meil selleks tegelikult ressursid puuduvad. Toetada tuleb. Toetada tuleb neid, kes on nõrgemad, teisiti ei saa ja ka neid, eks vajavad jalgele saamiseks abi. Meil on vaja toetada neid, kellel pole võimalik teisiti toime tulla. Näiteks viimase lastetoetusega oleme juba ühiskonnas korvamatut kahju teinud, külvates ebaõiglust, raiskamist ja tegelikult tõstnud ka inflatsiooni. Kõige solvavam aga on selle juures, et kõige keerulisemas olukorras inimesed, kellele riigi raha väidetavalt ei jätku on endiselt troostitus olukorras – puudega lapsed on unustatud endiselt (liiga vähe valijaid?).

Tahame vast kõik elada pigem väärikast palgast, kui toetustest. Ausalt oma sissetulekuga toime tulla. Selleks on vaja toimivat ja avatud majandust. Riigi roll on luua ausad reeglid, aus ühiskond ja edendada majanduskeskkonda. See tähendab eelkõige nulltolerantsi korruptsioonile, selget ja arusaadavat õiguskeskkonda, kui ka füüsilist taristut koos sadamate, teede ja raudteedega. Kõige olulisemana saab äri alguse heast haridusest ja inimeste elukeskkonnast. Äri teevad inimesed, eriti oluline on see targa äri juures.

Seisan selle nimel et sõltumata sotsiaalsest keskkonnast või geograafilisest asukohast peavad kõigil olema võrdselt tugevad võimalused väga heale haridusele. Seda osa, et meil on vaja haridusse investeerida (kusjuures igasugune haridus on riigi jaoks kõige suurema tootlusega investeering) ja olla nutikad ja siis mõni tsitaat uuest tiigrihüppest mõelge ise välja. Teate ju nagunii. Jah meil on vaja igal pool olla paindlikud, nutikad ja vaadata asju uute nurkade alt või kastist välja bla-bla-bla. Meil on vaja veidi vähem tõsiselt võtta ka, pingevabalt ja huumoriga koos tulevad lõpuks kõige ägedamad algatused ja saabki kastist välja. Ja pole ainult ühte imerelva ITS või geenitehnoloogia või… kõike on vaja, tarka energeetikat, tööstust ja tegelikult mõnikord… või isegi valdavalt täitsa tavalist ja ausat tööd.

Sellepärast ei usu ma, et nende valimiste peamine küsimus on üks või teine üksik asi: perede suurem toetamine, õpetajate palk või imeravim inflatsiooni vastu (muuseas need kes väidavad, et neil see olemas on, valetavad või räägivad majandusest mis toimib Põhja-Koreas). Meil on vaja riik jälle õigele rajale saada, et toetuste enampakkumise asemel hakkaks majandus taas arenema, et riik hooliks ja toetaks neid kes seda päriselt vajavad, et koolisüsteem oleks maailma parim, et meie keskkond saaks kesta ja liigirikkus ei väheneks, et riigi aluspõhimõtted lubaksid kestvat õitsengut, et riigina oleksime väärt partner olulistes rahvusvahelistes küsimustes, et meie riiki ei saaks ähvardada ükski väline oht.

Kui tahad teada mismoodi, siis palun loe ka Parempoolsete programmi https://parempoolsed.ee/riigikogu-valimised-2023/programm/

Miks mina?

Ei ma ei ole maailma kõige targem inimene. Ma ei saa ka sulle öelda, et ma üksi teen kõik asjad korda. Aga vähene, mida tean, on see, et tasub kuulata targemaid ja kui hästi arutleda, siis on võimalik leida ootamatult häid lahendusi. Ma pooldan ka poliitikas ekspertide kuulamist ja kaalutlemist. Tean, et minuga koos on palju häid inimesi ka valimistel kandideerimas. Ja koos saab palju rohkem tehtud. Eriti kui koos on targad ja head inimesed.

Tean, et oskan panustada valdkondades, milles ennast kindlamalt tunnen nagu liikuvus, transport, logistika, samuti pole majandus, keskkond, kultuur või energeetika päris võõrad teemavaldkonnad. Olen endiselt õppimisvõimeline ja valmis tunnistama targemaid mõtteid ja lahendusi. Ilmeksimatus on tihti asju vussi keeranud, loodan, et oskan pigem eksimisest õppida. Ja alati olen valmis ennast täiendama teemades, milles vajan veidi harimist.

Ilus jutt aga mis sa tegelikult teed?

Seda mida suudan ja saan. Olen oma tegemistes (kindlasti mitte üksi vaid koos paljude tarkade inimestega) viinud Tallinn-Helsingi tunneli utoopilisest ideest reaalselt kalkuleeritud tasuvusuuringuni, teinud Tallinna ja Harjumaa trammivõrgu uuringut, püüdnud liikuvusteemadel kaasa rääkida, näiteks Transpordi ja liikuvuse arengukava raames ja Harjumaa arengustrateegia osas. Seega liikuvus on ehk veidi kodusem valdkond. Seisan kindlasti kiirete ja keskkonnale kõige vähem koormavate ühenduste eest, selle eest, et Eesti oleks võimalikult hästi ühendatud, et suur äri võiks olla ka kaugemates kantides. Kiire ja jätkusuutlik. Ütleme otse, et raudteed tahaks palju kaasaegsemana näha. Paljud asjad on petlikud kui hindame ühistransporti kalliks ja kulutame isiklike sõiduautode ülevalpidamise peale (teede ülalpidamist arvestamata) 20 korda rohkem raha eraisiku rahakotist, siis kas see on odavam? Või kui kulutame maanteedele 30 korda rohkem riigi raha kui raudteele ja hindame viimast põhjendamatult kalliks? Oskan kaasa rääkida eesmärgiga, et liikuvuskeskkond oleks ohutu ja tänavad oleks avatud ja sotsiaalsed. Et meie liikuvusvalikud oleksid mugavad, kiired aga samas nii meie enda tervisele ja heaolule, kui ka loodusele võimalikult sõbralikud.

Olen veendunud, et saame linnades väga palju parandada, nii linnaruumi müra vähendamise, inimsõbralikkuse, elurikkuse kui ka rohelusega. Lihtsamalt öeldes mahub linna ja rohelust kokku palju rohkem. Linn peab hakkama endale senisest rohkem ka toitu tootma. See pole müstiline taaskontakt loodusega vaid tunnetatud vajadus puhta õhu, õdusa õue ja vaimset tervist toetava keskkonna järele. Ma võikski jääda rääkima, mida kõike peaksime parandama, et linnad oleks elanikele elamisväärsemad ja kogukonnad tugevamad. Kutsu mind külla ja räägin (tegelikult olen laisk kirjutama).

Jah ma olen linlane aga mõistan, et linnal pole pikka pidu, kui maa teda üleval ei pea. Elu väljaspool linnasid (Tallinnat eriti) peab olema väärtustatud. Alustame elementaarsest hügieenist. Teeme selle lairibavõrgu ka kaugematele kantidele, et digitaalseltki oleks nii teenused kui kaugtöö hõlpsad. Ka kool saab olla palju personaalsem, kui see toimub üle lairiba reaalajas, meil ei ole vaja sõidutada üle eesti inimesi kokku, kui on tippspetsialistid ja lahendused olemas. Kool saab olla palju virtuaalsem ja see on juba täna meie lastele loomulik keskkond. Loome ühendused ja arvutame ka selle läbi, kumb maksab rohkem, kas veidi pisem kohalik kool, kus on tipptasemel virtuaalõppe võimalused koos tavaõppega või kaugel ja suurem aga iga õpilase elust tunde ja raha rööviv transport ning praktikas olematu vaba aeg. Igal juhul on vaja tagada, et sõltumata sellest kuhu sa sünnid on maailm avatud ja võimalused võrdsed… alustades tugevast kooliharidusest.

Sama pädeb ka kõrghariduses. Teeme õppimise vabaks. Meil on välja töötatud päris palju e-õppe kursusi, teeme nad kõikidele inimestele kättesaadavaks. Oleme kõige avatuma haridusega riik. Sest teadmised on vabadus. Kui aga kerkib küsimus, et mis raha eest siis jah – teadmised võivad vabalt saadaval olla aga kes iganes tahab tõendada, et ta need ka omandanud on peab selle kohta tõenduse lunastama.

Metsandusest ja põllumajandusest igaks juhuks liiga palju ei räägi. Loodan, et saame järjest enam sisse viia mudeleid, kus väärtustame oma rikkusi, viljakandvat maad, et seda ei kurnataks tööstuslikus mastaabis, jätkuks elurikkust ning toitained säiliks mullas ja erosioon ei uhuks neid Läänemerre etrofeeruma. Metsigi ei tohi lõigata rohkem, kui neid asemele kasvab ja loomulikult on oluline säilitada liikide elupaigad. Niipalju kui on võimalik peame hakkama edendama metsandust, mis saab hakkama lageraieta, usun, et selleks on lahendusi olemas ja ka juurde tulemas ja nii ehk saab hoida samaaegselt metsade elurikkust ja majandamisväärtust. Loomulikult on puidutööstus meie kõige olulisemate tööstusharude hulgas ja seda peame arendama. Et igast maha võetud puust võimalikult palju välja pigistada on vaja arendada teadust ja lahendusi, mis suudavad maksimaalse väärtuse kätte saada. Selleks on vaja tarkasid inimesi, suured ahjud on pigem minevikutehnoloogia.

Ma usun leidlikusse ja sellesse, et tehnoloogia saab meid veidi päästa, loen innuga nii plastisöövatest bakteritest, kui vesiniktehnoloogiatest või hyperloop katsetustest aga see pole isegi poolt rehkendusest. Geniaalsed leiutised saavad alguse tarkadest peadest ja muutused tulevad läbi inimeste käitumismallide. Tihti on uued lahendused mõne vana ja teada asja uuesti meelde tuletamine (no kas on kõiki kilekotte vaja?). Meil on veel lootust.

Ja see julgeolek,

Ma vist pean mainima selle kõige koledama. Maailm meie ümber on segi keeranud, Vene suurushullustuses sõjaroimarid ja Ukraina sõda ei mahu endiselt pähe. Pole minu teemavaldkond aga teha tuleb kõik mis võimalik, et aidata ja olla ka ise valmis halvimaks. Ma olen endiselt siiras kui ütlen, et mitte ühtegi relva pole maailmas vaja ja jään sellele ka kindlaks (naelapüssi ja skalpelli vajalikkusest saan väga hästi aru). Kahjuks ütleb kogemus, et praegu nii ei saa, kurjus on olemas ja kuulab ainult jõudu. Meil ei ole võimalik olla ükskõiksed, see on liiga lähedal ja liiga kohutav. Võit tuleb aga selle hind on meeletu. Ma tõesti ei uskunud, et sõda Euroopas XXI sajandil võimalik on. Õnneks on Eestis inimesi, kes julgeoleku osas oskavad ja teavad. Meil ülejäänutel tuleb vääramatult seista tõe ja õigluse eest ning hoida süda õige koha peal. Keegi ei tohi unustada.

 

Miks Pärnu kandi elanik mind valima peaks?

No tegelikult ei pea. Valimiste kõige parem osa ongi, et valida tuleks oma sisetunde kohaselt.

Jah ma olen üles kasvanud Tallinnas, kuid väga suur osa minu elust on alati olnud seotud Pärnu ja Pärnumaaga, minu isa, maakodu, emapoolne suguvõsa ehk maalapp, millesse kiindunud olen, asuvad Pärnumaa südames. Siin on kõik mu suved möödunud, see on päris suur osa elust.

Loomulikult olen suviti Pärnu rannas veetmas oma nädalavahetusi, valdavalt seoses rannajalgpalliga, mille kodu, Pärnu Rannaareenil asub.

Pärnu on tulevikulinn, siin on juba mitmeid häid asju tehtud ja tegemisel. Nii maakonna bussipeatused (Eesti üks edumeelsemaid algatusi liikuvuse valdkonnas), linnalehmad, rannapromenaad, Kobar ja isiklikult minu lemmik Pärnu Beach Arena. Pärnu tähtsus on juba tõusmas, kui Rail Baltic valmis saab on Pärnu Baltimaade metropol. Igal juhul on hea elada Pärnus, kui peopesal on nii Tallinn kui Riia. Siin on korraga hea teha äri kui ka niisama puhata. Teen kõik, et potentsiaal, mis kiirete ühendustega siia jõuab saaks kasutatud nii äris, kultuuris, spordis kui ka mõjuvõimus. Loomulikult on mõtteid, kuidas linna veel ägedamaks muuta ja kindlasti toetan kõiki sellekohaseid häid ettepanekuid.

Ühtlasi on Pärnu ilmselt ka esimene maakond, mis saab öelda, et toodab rohkem taastuvenergiat, kui tarbida suudab. Saarde ja Tootsi tuulepargid peaksid selle eest hea seisma, kui lisada Liivi meretuulepark, siis räägime juba terve Eesti tuksumashoidjast. Pärnu on edasivaatav, siin hakkab olema vesinikumajanduse keskus ja taastuvenergia sektor aitab luua töökohti ja hoida ka keskkonna puhtana. Need on uued võimalused mis tuleb hästi ära kasutada.

Ja tõmbame selle elu talvel ka käima. Pärnu olulisus kõrghariduses peab kasvama, üliõpilaseleu mõjub linnale hästi. Tark majandus vajab tarku inimesi. Ja inimesed vajavad kohti, kus tarkust saab. See küll väga isiklik soov aga kui Pärnus kunagi jäähall valmis saab, siis loodan, et olen saanud selle unistuse teostumisse ka panustada.

Pärnu on ka ses suhtes ilmne valik, et Eesti hip-hop on sündinud Pärnus, kus ma siis veel peaks ennast üles andma? Kui minust saab esimene räppar riigikogus, siis olen tulnud selleks kõige õigemast linnast.

P.S. Kui tahate kultuurset põlispärnakat, siis valige Andres Tölp, ta on absoluutselt õige valik ja oleme ausad – ta on mu onupoeg (ütlesin ju, et suguvõsa on Pärnumaalt).

 

Ole hea ja mine valima. Loodan, et saan olla sinu valik seekordsetel valimistel.

Palun vali mind ja aita esimene räppar riigikokku!

Sinu valik Pärnus ja Pärnumaal: 217 Kaarel Kose